Miks lähevad jalad suvel rohkem paiste? Mida ütlevad teadusuuringud tursete kohta?

Kas jalad lähevad suvel paiste? Suvel märkavad paljud inimesed, et õhtuks on kingad kitsamad, pahkluud paistes või jalad tunduvad rasked ja väsinud. Sageli peetakse seda lihtsalt kuuma ilma paratamatuks kaaslaseks. Kuigi kuumus võib tõepoolest põhjustada ajutist vedelikupeetust ka täiesti tervetel inimestel, võib see samal ajal süvendada juba olemasolevaid veeni- või lümfisüsteemi häireid.

Miks see juhtub? Kas tegemist on normaalse nähtusega või võib turse viidata terviseprobleemile? Ja mida ütleb selle kohta teaduskirjandus?

Viimaste aastate uuringud kinnitavad üsna üksmeelselt, et kõrgem temperatuur mõjutab alajäsemete turseid. Samas ei tähenda iga turse automaatselt haigust ning mitte kõik inimesed ei reageeri kuumusele ühtemoodi. Selles artiklis vaatame, miks jalad suvel rohkem paiste lähevad, millised on peamised põhjused ning mida saab ise teha tursete leevendamiseks.

Miks kuumus põhjustab tursete suurenemist?

Inimese organism püüab hoida kehatemperatuuri võimalikult stabiilsena ka siis, kui väljas on väga palav. Selleks laienevad naha lähedal olevad veresooned ehk toimub vasodilatatsioon. Selle tulemusena liigub rohkem verd naha pinnale, kust liigne soojus saab organismist eemalduda.

See on täiesti normaalne füsioloogiline protsess.

Veresoonte laienemisel suureneb aga ka vedeliku liikumine kapillaaridest ümbritsevatesse kudedesse. Tavaliselt viivad veenid ja lümfisüsteem selle vedeliku tagasi vereringesse. Kui nende töö on mingil põhjusel häiritud või nende koormus suureneb, hakkab vedelik kudedesse kogunema ning tekib turse.

Just seetõttu märkavad paljud inimesed, et kuumadel suvepäevadel lähevad pahkluud või sääred õhtuks rohkem paiste. See mõju võib olla ajutine ning mööduda pärast öist puhkust, kuid mõnel inimesel on tegemist märgiga, et veeni- või lümfisüsteem vajab täiendavat tähelepanu.

Teadusuuringud kinnitavad: kuumal ilmal on tursetele mõju

Hiljutises kroonilise venoosse puudulikkusega patsientide uuringus küsitleti 1683 inimest vanuses 16–102 aastat. Tulemused näitasid, et 56,6% patsientidest tundsid, et nende alajäsemete tursed süvenesid just soojadel suvekuudel.

Eriti sageli kirjeldasid tursete süvenemist naised ning nooremad naised teatasid sellest sagedamini kui vanemad. Uurijad leidsid, et sellele võivad kaasa aidata nii kuumusest tingitud veresoonte laienemine kui ka naissuguhormoonide mõju veresoonte toonusele.

Huvitaval kombel ei olnud tursete süvenemine seotud veeniklappide kahjustuse raskusastmega ega ultraheliuuringul mõõdetud venoosse refluksi ulatusega. See viitab sellele, et kuumus mõjutab inimeste enesetunnet ja turseid ka keerulisemate mehhanismide kaudu, mida praegused mõõtmismeetodid ei pruugi täielikult kajastada.

Kas kuuma ilmaga lähevad jalad paiste ka täiesti tervetel inimestel?

Lühike vastus on jah.

Ka täiesti tervel inimesel võivad kuuma ilmaga päeva lõpuks pahkluud või sääred olla veidi turses. Tavaliselt on tegemist ajutise nähtusega, mis taandub pärast puhkust või hommikuks. Selle põhjuseks on organismi loomulik reaktsioon kuumusele – veresoonte laienemine ja suurenenud vedeliku liikumine kudedesse.

Kui aga turse tekib sageli, süveneb aasta-aastalt, ei taandu öö jooksul või sellega kaasnevad valu, raskustunne või nahamuutused, ei tasu seda pidada lihtsalt “suve tavaliseks nähtuseks”. Sellisel juhul võib tegemist olla mõne terviseprobleemiga, mis vajab täpsemat hindamist.

Millised terviseprobleemid võivad suvel turseid süvendada?

Krooniline venoosne puudulikkus

Jalad lähevad suvel paiste rohkem, kui esinevad erinevad terviseprobleemid. Üks sagedasemaid jalgade tursete põhjuseid on krooniline venoosne puudulikkus. Selle korral ei tööta veeniklapid enam piisavalt tõhusalt ning veri koguneb jalgade veenidesse. Selle tulemusena suureneb rõhk veenides ning vedelik liigub kudedesse.

Kuum ilm muudab olukorra veelgi keerulisemaks, sest veresooned laienevad ning veenidel on vere tagasipumpamisega veelgi raskem toime tulla.

Teadlased Santa Cruz ja kaasautorid uurisid 1683 kroonilise venoosse puudulikkusega patsienti ning leidsid, et 56,6% patsientidest kogesid suvel tursete süvenemist. Huvitaval kombel kirjeldasid seda oluliselt sagedamini naised kui mehed. Noorematel naistel esines seda rohkem kui vanematel, mis võib olla seotud östrogeeni mõjuga veresoonte seintele.

Uuringus ei leitud seost tursete süvenemise ja veeniklappide kahjustuse raskusastme vahel. See viitab sellele, et kuumus mõjutab inimese enesetunnet ja kudede vedelikutasakaalu keerulisemate mehhanismide kaudu kui ainult veeniklappide töö.

Lümfödeem

Lümfödeem on krooniline haigus, mille korral lümfisüsteem ei suuda kudedest liigset vedelikku piisavalt kiiresti ära juhtida.

Kui kuuma ilma tõttu liigub kudedesse tavapärasest rohkem vedelikku, suureneb ka lümfisüsteemi koormus. Kui lümfisüsteem töötab juba piiratud võimekusega, võib isegi väike lisakoormus põhjustada tursete suurenemist.

Mitmes teadusuuringus on lümfödeemiga patsiendid kirjeldanud, et just kuumus ja kõrge õhuniiskus põhjustavad:

• jäseme suuremat turset;
• raskustunnet;
• pingetunnet;
• kiiremat väsimist;
• ebamugavustunnet kompressioonrõivaste kandmisel.

Huvitaval kombel ei suutnud teadlased alati objektiivsete mõõtmistega tõestada, et jäseme maht oleks märkimisväärselt suurenenud. Samas kirjeldasid patsiendid ise oma sümptomeid väga järjekindlalt. Autorid pakkusid välja, et inimesed tunnetavad muutusi juba varakult ning hakkavad kohe rohkem liikuma, kasutavad lisakompressiooni või jahutavad keha, mistõttu ei pruugi turse mõõtmisel oluliselt suureneda.

See on hea näide sellest, kui oluline on kuulata patsienti ja arvestada tema kogemust, mitte lähtuda ainult mõõtmistulemustest.

Lipödeem

Ka lipödeemi korral võivad kuumad ilmad sümptomeid süvendada.

Lipödeem on krooniline rasvkoe haigus, mille korral esineb jalgades valu, raskustunne ja turse. Kuna lipödeemiga kaasneb sageli ka lümfisüsteemi ülekoormus, võivad kuumus ja õhuniiskus muuta enesetunde veelgi halvemaks.

Paljudel lipödeemiga inimestel esineb lisaks ka sekundaarne lümfödeem, mida nimetatakse lipo-lümfödeemiks. Sellisel juhul on kuumuse mõju tavaliselt veelgi tugevam.

Südame-, neeru- ja maksahaigused

Jalgade tursed võivad olla põhjustatud ka südamepuudulikkusest, neeruhaigustest või maksahaigustest.

Nende seisundite korral on tursete tekkemehhanism teistsugune kui veeni- või lümfisüsteemi häirete puhul ning sageli kaasnevad ka muud sümptomid, näiteks õhupuudus, väsimus või üldine vedelikupeetus.

Kui jalgade turse tekib ootamatult, on väga väljendunud või sellega kaasneb õhupuudus, valu rinnus või üldseisundi halvenemine, tuleb pöörduda kiiresti arsti poole.

Ravimite kõrvaltoimed

Ka mõned ravimid võivad soodustada tursete teket või muuta need kuuma ilmaga märgatavamaks.

Selliste ravimite hulka kuuluvad näiteks:

• mõned vererõhuravimid (eriti kaltsiumikanali blokaatorid);
• hormonaalsed preparaadid;
• kortikosteroidid;
• mõned põletikuvastased ravimid.

Kui turse tekkis pärast uue ravimi alustamist, tasub sellest rääkida oma raviarstiga.

Miks õhuniiskus mõjutab turseid?

Huvitav on see, et paljud uuringutes osalenud inimesed ei pidanud kõige suuremaks probleemiks mitte temperatuuri ennast, vaid hoopis kõrget õhuniiskust.

Mitmed lümfödeemiga patsiendid kirjeldasid, et troopilises kliimas suurenesid nende tursed märgatavalt juba mõne päeva jooksul. Samal ajal taandusid sümptomid kiiresti pärast jahedamasse ja kuivemasse kliimasse naasmist.

Teadlased arvavad, et õhuniiskus raskendab keha loomulikku jahutamist. Kui higi ei aurustu piisavalt kiiresti, peab organism veelgi rohkem veresooni laiendama, et liigset soojust ära anda. See tähendab omakorda suuremat koormust nii veenidele kui ka lümfisüsteemile.

Mitmed patsiendid kirjeldasid, et kõige raskem ei olnudki suve keskpaik, vaid just järsud temperatuurimuutused – näiteks kevadel või sügisel või reisides ühest kliimavööndist teise. See viitab sellele, et organism suudab teatud määral kuumusega kohaneda, kuid kohanemine võtab aega.

Mida ütlevad lümfödeemiga patsientide kogemused?

Lisaks kliinilistele uuringutele on teadlased uurinud ka seda, kuidas lümfödeemiga inimesed ise oma enesetunnet erinevatel aastaaegadel kirjeldavad.

Austraalias läbi viidud kvalitatiivses uuringus osalesid nii lümfödeemiga patsiendid kui ka kogenud lümfiterapeudid. Kõik patsiendid olid üksmeelel, et kuumus ja kõrge õhuniiskus süvendavad nende sümptomeid.

Kõige sagedamini kirjeldati järgmisi muutusi:

• jäse tundub rohkem turses;
• tekib raskustunne;
• suureneb pingetunne;
• jäse väsib kiiremini;
• kompressioonrõivaste kandmine muutub ebamugavamaks.

Üks uuringus osalenud patsient kirjeldas oma kogemust järgmiselt:

„See ei ole lihtsalt tavaline väsimus. Tunnen, nagu oleks mu lümfisüsteem täiesti kurnatud. Mu jalg on väsinud ja tundub justkui oleks ta terve päeva väga rasket tööd teinud.“

See kirjeldus näitab hästi, et lümfödeem ei tähenda ainult nähtavat turset. Väga sageli on esimeseks sümptomiks hoopis raskustunne, pingetunne või kiire väsimine.

Kuumus muudab ka igapäevaelu

Uuringus osalenud inimesed kirjeldasid, et kuumad ilmad mõjutavad oluliselt nende igapäevaseid harjumusi.

Paljud ütlesid, et:

• väldivad üle 30 °C kuumusega õues viibimist;
• planeerivad liikumise varahommikusse;
• viibivad rohkem konditsioneeritud ruumides;
• teevad rohkem pause;
• väldivad pikka seismist.

Mitmed patsiendid tõid välja, et kõige raskemad ei olnudki kõige kuumemad päevad, vaid hoopis järsud temperatuurimuutused.

Näiteks kevadel või sügisel, kui temperatuur kõigub kiiresti, suurenesid nende sümptomid märgatavalt rohkem kui siis, kui organism oli juba mitu nädalat sooja ilmaga harjunud.

See viitab sellele, et inimorganism suudab kuumusega teatud määral kohaneda ehk aklimatiseeruda.

Miks on kompressioon suvel eriti oluline?

Kuigi kompressioonrõivaste kandmine võib kuuma ilmaga tunduda ebamugav, rõhutasid nii patsiendid kui ka lümfiterapeudid, et just suvel on kompressioon sageli kõige olulisem.

Paljud patsiendid kirjeldasid isegi tunnet, et nende keha vajab kuuma ilmaga rohkem kompressiooni.

Üks uuringus osalenud inimene ütles:

„Kui ilm läheb väga palavaks ja jalg hakkab valutama, tähendab see minu jaoks hoopis seda, et pean lisama kompressiooni. See ei ole esimene asi, mida palavaga teha tahaks, aga see aitab.“

Teine patsient kirjeldas olukorda järgmiselt:

„Kompressioonsukaga on mul küll veidi soojem, kuid ilma selleta muutub jalg palju valusamaks ja raskemaks. Kompressioonist saadav kasu kaalub selle ebamugavuse selgelt üles.“

Lümfiterapeudid kinnitasid sama tähelepanekut. Nende hinnangul loob kuum ilm sageli nõiaringi:

• kuuma tõttu ei taheta kompressioonrõivast kanda;
• kompressiooni kasutatakse vähem;
• turse suureneb;
• suurem turse muudab kompressioonrõiva kandmise veelgi ebamugavamaks.

Seetõttu soovitavad terapeudid võimalusel panna kompressioonrõivas selga kohe hommikul, enne kui nahk jõuab kuumaks ja higiseks muutuda.

Mida inimesed ise kõige rohkem kasutasid?

Huvitav oli näha, et patsiendid olid aastate jooksul leidnud väga erinevaid viise oma enesetunde parandamiseks.

Kõige sagedamini mainiti järgmisi võtteid:

• ujumine;
• külm dušš;
• jalgade jahutamine külma veega;
• viibimine varjus;
• konditsioneeri kasutamine;
• kompressioonrõivaste hoidmine enne kasutamist külmkapis;
• regulaarne liikumine;
• jalgade kõrgemale tõstmine;
• naha hoolikas niisutamine.

Paljud rõhutasid ujumise erilist kasu.

Vesi aitab korraga kahel viisil – see jahutab keha ning avaldab jäsemele ühtlast survet, mis toimib loodusliku kompressioonina.

Mitmed patsiendid ütlesid, et just ujumine aitab neil suvel kõige paremini turseid kontrolli all hoida.

Lümfiterapeudid rõhutavad individuaalset lähenemist

Üks huvitavamaid järeldusi kogu uuringust oli see, et nii patsiendid kui ka terapeudid kordasid ühte ja sama mõtet:

„Iga inimene on erinev ja iga lümfödeem on erinev.“

See tähendab, et kõigile ei sobi täpselt samad soovitused.

Mõni inimene talub kuumust hästi.

Teisel süvenevad sümptomid juba siis, kui temperatuur tõuseb paar kraadi.

Mõne jaoks on suurim probleem kõrge õhuniiskus.

Teisel mõjutavad turseid rohkem pikad autosõidud, vähene liikumine või pikad lennureisid.

Just seetõttu on oluline õppida tundma oma keha ning märgata, millised olukorrad turseid suurendavad ja millised aitavad neid vähendada.

Ka lümfiterapeudid rõhutasid, et nende roll ei ole anda ainult raviprotseduure, vaid õpetada patsienti oma lümfödeemi iseseisvalt juhtima.

Mida paremini inimene oma keha mõistab, seda edukamalt on võimalik turseid pikaajaliselt kontrolli all hoida.

Kuidas saab suvel turseid vähendada? Teaduspõhised soovitused

Kuigi kuuma ilma muuta ei saa, on võimalik oma igapäevaste harjumustega oluliselt vähendada tursete teket ja leevendada olemasolevaid sümptomeid. Teadusuuringud ning lümfödeemiga patsientide kogemused näitavad, et kõige paremaid tulemusi annab mitme erineva meetodi kombineerimine.

1. Liigu regulaarselt

Liikumine on üks olulisemaid viise, kuidas toetada nii veenide kui ka lümfisüsteemi tööd.

Säärelihaseid nimetatakse sageli inimese teiseks südameks, sest iga samm aitab pumbata verd ja lümfivedelikku tagasi südame suunas. Pikalt paigal seistes või istudes see lihaspump praktiliselt ei tööta ning vedelik hakkab kudedesse kogunema.

Eriti kasulikud on:

• kõndimine;
• ujumine;
• jalgrattasõit;
• vesivõimlemine;
• säärelihaseid aktiveerivad lihtsad harjutused.

Kui töö nõuab pikka istumist, tasub vähemalt kord tunnis tõusta püsti ja paar minutit liikuda.

2. Jahuta keha, mitte ainult jalgu

Lümfödeemiga patsientide uuringus kirjeldasid paljud inimesed, et kõige rohkem aitas mitte ainult jalgade, vaid kogu keha jahutamine.

Selleks võib kasutada näiteks:

• jahedat dušši;
• ujumist;
• vees liikumist;
• konditsioneeri;
• ventilaatorit;
• külma veega niisutatud rätikut.

Mitmed patsiendid ütlesid, et nad panid enne kompressioonrõivaste selgapanekut need mõneks ajaks külmkappi, et rõivas oleks nahale meeldivalt jahe.

3. Joo piisavalt vett

Paljud inimesed arvavad ekslikult, et kui jalad on paistes, tuleks vähem juua.

Tegelikult võib vedelikupuudus olukorda hoopis halvendada.

Kui organism ei saa piisavalt vett, püüab ta olemasolevat vedelikku rohkem kinni hoida. Seetõttu on kuumadel päevadel oluline juua regulaarselt vett kogu päeva jooksul.

4. Väldi pikka seismist ja istumist

Kui võimalik, väldi olukordi, kus pead mitu tundi järjest liikumatult seisma või istuma.

Kui see ei ole võimalik, tee regulaarselt lihtsaid harjutusi:

• tõuse varvastele;
• liiguta hüppeliigeseid;
• kõnni mõni minut.

Need väikesed liigutused aktiveerivad säärelihaseid ning aitavad parandada nii vereringet kui ka lümfiringet.

5. Kasuta vajadusel kompressioonravi

Kui arst või lümfiterapeut on soovitanud kompressioonravi, ei tasu seda suvel katkestada ainult sellepärast, et ilm on palav.

Mitmed uuringud näitavad, et just kuumadel päevadel võib kompressioon olla eriti oluline.

Kui kompressioonrõiva kandmine terve päeva jooksul tundub raske, tasub pidada nõu spetsialistiga. Mõnikord aitab:

• sobivama materjali valimine;
• lamedakoeline kompressioonrõivas;
• puuvillasisaldusega kompressioonrõivas;
• individuaalselt kohandatud kandmisrežiim.

Oluline on leida lahendus, mis on nii tõhus kui ka piisavalt mugav, et seda oleks võimalik järjepidevalt kasutada.

6. Hoolitse naha eest

Tursed suurendavad naha koormust ning kuum ilm võib muuta naha tundlikumaks.

Lümfödeemi korral on nahahooldus oluline osa ravist.

Suvel tasub:

• kasutada niisutavat kreemi;
• vältida päikesepõletust;
• kaitsta nahka putukahammustuste eest;
• ravida kiiresti kõik väiksemad nahavigastused.

See aitab vähendada infektsioonide, sealhulgas tselluliidi riski.

Millal peaks kindlasti pöörduma spetsialisti poole?

Kuigi kerge turse võib kuuma ilmaga olla täiesti normaalne, ei tohiks järgmisi sümptomeid tähelepanuta jätta.

Pöördu kindlasti perearsti või lümfiterapeudi poole, kui:

• turse tekib ootamatult ainult ühes jalas;
• turse ei taandu pärast öist puhkust;
• turse süveneb järjest;
• lisandub valu või tugev raskustunne;
• nahk muutub punaseks või kuumaks;
• tekib palavik;
• nahale tekivad haavandid;
• tursed hakkavad oluliselt segama igapäevaelu.

Mida varem tursete põhjus välja selgitatakse, seda suurem on võimalus ennetada nende süvenemist ning parandada elukvaliteeti.

Kokkuvõte

Teadusuuringud kinnitavad, et suvine kuumus ja kõrge õhuniiskus võivad suurendada jalgade turseid nii kroonilise venoosse puudulikkuse kui ka lümfödeemi korral. Samuti võivad kuumad ilmad põhjustada ajutist pahkluude või säärte turset täiesti tervetel inimestel.

Kuumuse mõjul laienevad veresooned ning kudedesse liigub rohkem vedelikku. Kui veeni- või lümfisüsteem ei suuda seda piisavalt kiiresti tagasi juhtida, tekivad tursed, raskustunne ja väsimus.

Hea uudis on see, et õigete võtetega on võimalik turseid oluliselt vähendada. Regulaarne liikumine, piisav vedeliku tarbimine, naha eest hoolitsemine, kompressioonravi ning vajadusel professionaalne lümfiteraapia aitavad toetada organismi loomulikku vedelikutasakaalu ka kõige kuumematel suvepäevadel.

Lümfimassaaž ja lümfiteraapia võivad aidata

Kui sind vaevavad korduvad jalgade tursed, raskustunne või kahtlustad, et tegemist võib olla lümfisüsteemi või veenide talitluse häirega, tasub pöörduda spetsialisti poole.

Oma töös pakun nii lümfimassaaži kui ka lümfiteraapiat, lähtudes alati inimese individuaalsetest vajadustest ja tursete võimalikust põhjusest.

Lümfimassaaž sobib eelkõige vedelikupeetuse, raskete jalgade ja kergete tursete korral ning aitab toetada lümfisüsteemi loomulikku tööd.

Lümfiteraapia on näidustatud lümfödeemi, lipödeemi, krooniliste tursete ning operatsiooni- või traumajärgsete tursete korral. Vajadusel sisaldab teraapia lisaks manuaalsele lümfidrenaažile ka nõustamist, kompressioonravi juhendamist ning soovitusi igapäevaseks enesekäsitluseks.

👉 Loe lähemalt minu lümfimassaaži ja lümfiteraapia teenuste kohta ning broneeri aeg konsultatsioonile ja teraapiasse. Koos leiame sinu tursete põhjuse ja sobiva lahenduse.

Märkus: Käesolevas artiklis toodud soovitused põhinevad avaldatud teadusuuringutel ning neid ei saa käsitleda individuaalse meditsiinilise nõustamisena. Püsivate või kiiresti süvenevate tursete korral tuleb pöörduda arsti või lümfiterapeudi poole.

Kasutatud kirjandus

Czerniec, S.A., Ward, L.C., Kilbreath, S.L. (2016). Breast cancer-related arm lymphedema: fluctuation over six months and the effect of the weather. Lymphat Res Biol, 14(3), 148–155. doi: 10.1089/lrb.2015.0030

Hill, J.E., Whitaker, J.C., Sharafi, N., Hamer, O., Chohan, A., Harris, C., Clegg, A. (2024). The effectiveness and safety of heat/cold therapy in adults with lymphoedema: systematic review. Disabil Rehabil, 46(11), 2184-2195. doi: 10.1080/09638288.2023.2231842

Liu, F., Allan, G.M., Korownyk, C., Kolber, M., Flook, N., Sternberg, H., Garrison, S. (2016). Seasonality of Ankle Swelling: Population Symptom Reporting Using Google Trends. Ann Fam Med, 14(4), 356-8. doi: 10.1370/afm.1953

Santa Cruz, M., Singh, N., Poltiyelova, E., Marks, N., Ascher, E., Hingorani, A. (2023). Seasonal variation in swelling of lower extremity edema in patients with chronic venous insufficiency. J Vasc Surg Venous Lymphat Disord, 11(3), 498-501. doi: 10.1016/j.jvsv.2022.09.020.

Witt, S., Watt, B., Gordon, S., Piller, N. (2021). Climate change and climatic variation impact on chronic oedemas: a systematic review. J Lymphoedema, 16(1), 24–32.

Witt, S., Dieterle, T., Gordon, S., Campbell, N.,  Piller, N. (2024). Climate and Climatic Variations’ Impact on Lymphoedema: Patient Perspective. Lymphatics, 2(2), 119-132. https://doi.org/10.3390/lymphatics2020010