Skip to content
Kas alaseljavalu põhjus võib peituda psoas`is, mitte ainult lülivahekettas?
Kas oled märganud, et hommikul voodist tõustes kulub mõni minut, enne kui saad täiesti sirgelt kõndida?
Või tunned, et pärast pikemat autosõitu pead ennast lausa “lahti kõndima”?
Võib-olla ei saa sa enam ilma valuta lapsega põrandal mängida.
Või oled loobunud aiatöödest, sest tead, et õhtuks on selg jälle valus.
Mõni inimene kardab kummarduda.
Mõni kardab tõsta.
Mõni ei julge enam joosta.
Mõni ei maga enam hästi, sest iga keeramine voodis teeb haiget.
Aja jooksul hakkab inimene kohandama kogu oma elu valu järgi.
Aga valu ei peaks olema elu normaalne osa.
“Mulle öeldi, et mul on lülivaheketta väljasopistus.”
“Olen söönud valuvaigisteid.”
“Olen käinud massaažis, füsioteraapias ja proovinud erinevaid harjutusi.”
“Vahel läheb paremaks, aga mõne aja pärast tuleb valu jälle tagasi.”
Kas mõni neist lausetest kõlab tuttavalt?
Kui jah, siis sa ei ole üksi.
Alaseljavalu on üks sagedasemaid terviseprobleeme kogu maailmas ning üks peamisi töövõime languse põhjuseid. Hinnanguliselt kogeb kuni 80% inimestest elu jooksul vähemalt ühel korral alaseljavalu ning paljude jaoks muutub see korduvaks või krooniliseks probleemiks (Mallio jt, 2024).
Kui valu kestab nädalaid või kuid, hakatakse sageli otsima vastust uuringutest. Magnetresonantstomograafia (MRT) võib näidata lülivaheketta väljasopistust, kulumismuutusi või muid muutusi lülisambas. Loomulikult tekib küsimus:
Kas just see ongi minu alaseljavalu põhjus?
Vastus ei ole alati nii lihtne.
Valu on keha viis öelda, et ta vajab tähelepanu. Aga koht, kus valu tunned, ei pruugi alati olla koht, kust probleem alguse sai.
Kas MRT leiab alati valu põhjuse?
Tänapäevased uuringud näitavad, et pildiuuringul nähtavad muutused ei pruugi alati selgitada inimese alaseljavalu.
Näiteks võib ka täiesti sümptomiteta inimesel olla MRT uuringul näha lülivaheketta väljasopistus või kulumismuutused. Samas võib tugeva alaseljavaluga inimesel olla uuringuleid tagasihoidlik.
See ei tähenda, et MRT ei oleks oluline. Vastupidi – pildiuuringud aitavad välistada tõsisemaid haigusi ja planeerida ravi, kui selleks on vajadus.
Küll aga tähendab see, et alaseljavalu põhjus on enamasti mitme teguri koosmõju. Lisaks lülisambale mõjutavad valu ka lihased, sidekude, liigesed, närvisüsteem, liikumisharjumused ja isegi pikaajaline stress.
Seetõttu ei saa alaseljavalu mõista ainult läbi pildiuuringu.
Üks lihas, millele pööratakse sageli liiga vähe tähelepanu
Viimastel aastatel on teadlaste tähelepanu pälvinud üks sügav lihas – m. psoas major ehk suur nimmelihas, mida tuntakse sageli lihtsalt psoas`i nime all.
See lihas paikneb sügaval kõhuõõne tagaosas. Ta algab nimmelülidelt, kulgeb läbi vaagnapiirkonna ning ühineb alakõhus niudelihasega (m. iliacus). Koos kinnituvad need lihased reieluu väikesele pöörlile (trochanter minor).
Psoas`i kirjeldatakse enamasti puusapainutajana, kuid tegelikult on selle ülesanded palju laiemad.
Lisaks sellele, et ta aitab tõsta jalga kõndimisel või trepist üles minemisel, osaleb psoas:
- nimmelülisamba stabiliseerimises;
- kehahoiaku säilitamises;
- vaagna ja puusa liikumise kontrollimises;
- sujuva liikumise tagamises koos teiste süvalihastega.
Kuna psoas kinnitub otse nimmelülidele, võib selle suurenenud lihastoonus mõjutada kogu alaselja biomehaanikat.
Mida ütlevad uuringud?
Viimastel aastatel on ilmunud üha rohkem uuringuid, mis viitavad sellele, et psoas`i roll alaseljavalu puhul väärib senisest suuremat tähelepanu.
Mallio jt (2024) leidsid, et psoas`i lihase seisund võib olla seotud alaseljavalu esinemisega ning selle lihase hindamine võiks olla osa terviklikust kliinilisest käsitlusest.
Oluline on siiski rõhutada, et psoas ei ole enamasti ainus alaseljavalu põhjus. Pigem on tegemist ühe osaga keerulisest süsteemist, kuhu kuuluvad ka lülivahekettad, liigesed, sidekude, lihased ja närvisüsteem.
Teisisõnu – pinges psoas ei põhjusta kõigil inimestel alaseljavalu, kuid mõnel inimesel võib see olla üks oluline tegur, mis aitab valu alal hoida.
Miks võib psoas pingesse minna?
Kui mõelda meie igapäevaelule, siis pole sellele küsimusele raske vastust leida.
Tänapäeva eluviis ei ole psoas`ile kuigi sõbralik. Kontoritöö, autosõit ja õhtune aeg diivanil tähendavad, et puusad on suure osa päevast painutatud asendis. Pika aja jooksul võib see mõjutada puusapainutajate liikuvust ja lihastoonust. National Geographic viitab uuringule, mille järgi istuvad inimesed keskmiselt üle kümne tunni päevas – see on piisavalt pikk aeg, et mõjutada lihaste normaalset talitlust
Pikaajaline istumine tähendab, et puus on pidevalt painutatud asendis. Sellises asendis töötavad psoas ja niudelihas kogu aeg, aidates stabiliseerida keha.
Kui sellele lisandub vähene liikumine, korduvad ühepoolsed tööasendid või krooniline stress, võib lihases kujuneda püsivalt suurenenud toonus.
Aja jooksul võivad lihasesse tekkida ka müofastsiaalsed päästikpunktid ehk triggerpunktid. Need võivad põhjustada valu mitte ainult alaseljas, vaid ka kubemes, puusa eesosas või reie ülaosas (Davies jt, 2004).
Just seetõttu ei pruugi inimene alati seostada oma kaebusi psoas`iga.
Kas tunned ennast ära?
Võib-olla oled märganud, et:
- alaselg on hommikuti kange;
- pärast pikka istumist on raske püsti tõusta;
- valu väheneb liikumisel, kuid tuleb päeva jooksul tagasi;
- puusa esikülg tundub pidevalt pinges;
- kõndides või trepist minnes tekib ebamugavustunne kubemes või alaseljas;
- sa tunned, et pead kogu aeg asendit vahetama.
Need sümptomid ei tähenda automaatselt, et probleem on psoas`is. Samas võivad need viidata sellele, et sügavate puusalihaste ja alaselja koostöö ei toimi enam optimaalselt.
Ja just siin tasub vaadata keha tervikuna, mitte ainult seda, mida näitab MRT uuring.
Järgmises peatükis vaatame lähemalt, kuidas pikaajaline psoas`i pingestatus võib mõjutada lülisamba biomehaanikat, miks see võib olla seotud lülivaheketta probleemidega ning mida näitavad selle kohta värskemad teadusuuringud.
Kuidas võib pinges psoas mõjutada alaselga?
Kui psoas töötab nii, nagu loodus on ette näinud, aitab ta hoida keha stabiilsena. Ta teeb koostööd kõhu süvalihaste, diafragma, vaagnapõhjalihaste ja teiste süvalihastega, et saaksime liikuda sujuvalt ja ilma liigse koormuseta.
Probleem tekib siis, kui see tasakaal kaob.
Psoas ei ole loodud töötama kogu aeg maksimaalse pingega. Kui lihas on aga nädalaid või kuid pidevalt ülekoormatud, võib see hakata muutma kogu vaagna ja alaselja liikumismustrit.
Seda ei juhtu üleöö.
Enamasti kujuneb see välja aeglaselt – kuude või isegi aastate jooksul.
Tänapäevane elu ei ole psoas`ile armuline
Mõtle korraks oma tavapärasele päevale.
Kas istud suure osa päevast arvuti taga?
Kas sõidad palju autoga?
Kas õhtul vaatad veel televiisorit või kasutad telefoni?
Kui vastasid vähemalt ühele küsimusele jaatavalt, veedab sinu psoas suure osa päevast lühenenud asendis.
Lihas kohaneb sellega. Alguses märkamatult, hiljem võib selle elastsus väheneda ning suureneda lihastoonus.
Lisaks mõjutab psoas`i ka pikaajaline stress. Stressi korral aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem – keha valmistub tegutsema. Kui selline seisund kestab pikalt, võivad mitmed lihased, sealhulgas psoas, jääda püsivalt kõrgemasse pingeseisundisse.
Seetõttu ei ole alaseljavalu alati ainult mehaaniline probleem. Selle kujunemisel võivad rolli mängida ka stress, vähene uni ja pidev ülekoormus.
Mis juhtub siis, kui psoas on pidevalt pinges?
Kuna psoas kinnitub otse nimmelülidele, võib selle suurenenud lihastoonus mõjutada kogu nimmepiirkonna koormusmustrit.
Iranpour jt (2025) kirjeldavad, et pinges psoas võib suurendada nimmelülisambale mõjuvaid kompressiooni- ja nihkejõude. Samuti võib väheneda puusaliigese liikuvus, mistõttu hakkab keha liikumist kompenseerima alaseljast.
Lihtsamalt öeldes tähendab see järgmist.
Kui puus ei liigu piisavalt hästi, peab keha liikumise “laenama” alaseljast.
Esialgu ei pruugi inimene seda märgata.
Aja jooksul võib aga alaseljale langeda suurem mehaaniline koormus ning valu hakkab korduma.
See ei tähenda, et psoas oleks alati peamine probleem.
Küll aga võib ta olla üks oluline lüli, mis aitab valu alal hoida.
Aga kuidas on lood lülivaheketastega?
Paljud inimesed jõuavad minu vastuvõtule pärast seda, kui MRT uuring on näidanud lülivaheketta väljasopistust.
Sageli küsitakse minult:
“Kas nüüd ongi kogu probleem selles?”
Tegelikult ei saa sellele küsimusele vastata ainult ühe uuringu põhjal.
Lülivaheketta väljasopistumine võib olla valu põhjus, eriti kui see ärritab närvijuurt ja põhjustab jalga kiirguvat valu, tundlikkushäireid või lihasnõrkust.
Samas on teada, et paljudel inimestel leitakse lülivaheketta väljasopistusi ka siis, kui neil ei ole üldse seljavalu.
See tähendab, et uuringuleid tuleb alati hinnata koos inimese sümptomite, kliinilise läbivaatuse ja funktsionaalse hindamisega.
Kui lisaks lülivaheketta muutustele on tekkinud ka sügavate lihaste pinge, vähenenud puusaliigese liikuvus ja muutunud liikumismustrid, võib valu püsimisele kaasa aidata mitme teguri koosmõju.
Päästikpunktid võivad valu hoopis mujale suunata
Veel üks põhjus, miks alaseljavalu ei ole alati lihtne mõista, on müofastsiaalsed päästikpunktid.
Need on väikesed ülitundlikud piirkonnad lihases, mis võivad põhjustada valu ka kaugemal kui nende tegelik asukoht.
Davies jt (2004) kirjeldavad, et psoas`i ja niudelihase päästikpunktid võivad anda valu:
- alaselga;
- ristluu piirkonda;
- kubemesse;
- puusa esiküljele;
- reie ülaossa.
See tähendab, et inimene võib tunda valu hoopis seal, kus tegelik lihaspinge ei paikne.
Just seetõttu ei piisa alati ainult sellest, et ravida kohta, kus valu tuntakse.
Oluline on leida, mis seda valu üleval hoiab.
Kas sellest saab taastuda?
See on ilmselt kõige olulisem küsimus.
Minu kogemus ütleb, et väga paljud inimesed saavad oma enesetunnet oluliselt parandada.
Kuid sama oluline on rääkida ausalt ka taastumise ajast.
Kui lihaspinged on kujunenud aastate jooksul, ei kao need enamasti paari päevaga.
Sageli hakkavad inimesed märkama esimesi muutusi mõne nädala jooksul – liikumine muutub vabamaks, hommikune jäikus väheneb või valuhood ei ole enam nii tugevad.
Püsivamate muutuste saavutamine nõuab aga enamasti järjepidevat tööd, sest keha vajab aega, et taastada tasakaal lihaste, liigeste ja närvisüsteemi koostöös.
Just seepärast ei otsi ma oma teraapiates kiireid lahendusi. Minu eesmärk on aidata kehal taastada loomulik tasakaal, et saavutatud tulemus oleks võimalikult püsiv.
Hiljuti tuli minu vastuvõtule inimene, kes oli elanud alaseljavaluga ligi kaks aastat. Ta kartis kummarduda, sest MRT oli näidanud lülivaheketta väljasopistust. Me ei keskendunud ainult valupiirkonnale, vaid hindasime kogu keha – lihaspingeid, liikumismustreid ja igapäevaseid harjumusi. Mõne nädala pärast ütles ta midagi, mida kuulen oma töös sageli: ‘Ma ei mäletagi, millal ma viimati hommikul nii kergelt voodist tõusin.’ Taastumine jätkus veel mitu kuud, kuid just see esimene muutus andis talle usu, et keha on võimeline taastuma.
Miks ainult valu vaigistamisest ei pruugi piisata?
Kui alaselg valutab, on täiesti loomulik soov valu võimalikult kiiresti leevendada.
Ägeda alaseljavalu korral võivad ravimid olla vajalikud ning mõnel juhul on vajalikud ka täiendavad uuringud või kirurgiline ravi. Näiteks juhul, kui lülivaheketta väljasopistus põhjustab tugevat närvijuure pitsumist, lihasnõrkust või muid tõsiseid neuroloogilisi sümptomeid, tuleb kindlasti järgida arsti ravisoovitusi.
Kuid suur osa alaseljavaludest ei vaja operatsiooni.
Paljud inimesed elavad hoopis korduva või kroonilise alaseljavaluga, mis kestab kuid või isegi aastaid. Sageli kirjeldatakse olukorda nii:
“Valu läheb paremaks, aga tuleb mõne aja pärast tagasi.”
See viitab sellele, et lisaks valu leevendamisele tasub otsida ka põhjuseid, mis võivad valu püsimisele kaasa aidata.
Kui lihased on pidevalt pinges, liikumismustrid on muutunud ja keha püüab valu kompenseerida, võib valu korduda isegi siis, kui äge põletik on möödunud.
Just seetõttu ei keskendu ma teraapias ainult sellele kohale, kus valutab.
Mind huvitab eelkõige küsimus:
Miks keha ei ole saanud täielikult taastuda?
Minu lähenemine alaseljavalule
Oma töös olen märganud, et alaseljavalu taga ei ole enamasti ainult üks põhjus.
Sageli on tegemist mitme teguri koosmõjuga.
Näiteks võib inimene tulla vastuvõtule pärast MRT uuringut, mis näitab lülivaheketta väljasopistust. Samal ajal on tal aastaid kestnud istuv töö, vähene liikumine, krooniline stress ning sügavad lihaspinged vaagna ja alaselja piirkonnas.
Kõik need tegurid mõjutavad üksteist.
Seetõttu vaatan teraapias keha tervikuna.
Lisaks valupiirkonnale hindan lihaspingeid, keha tasakaalu, liikumismustreid ning piirkondi, mis võivad valu kaudselt mõjutada.
Kuidas energiameditsiin sobitub sellesse tervikusse?
Energiameditsiin lähtub arusaamast, et inimese keha ei toimi eraldiseisvate osadena, vaid tervikuna.
Minu eesmärk ei ole “ravida lülivaheketast” ega anda lubadusi, et valu kaob ühe teraapiaga.
Teraapia eesmärk on toetada organismi loomulikku taastumisvõimet.
Praktikas tähendab see, et püüan aidata kehal liikuda välja seisundist, kus pidev lihaspinge, stress ja valuring hoiavad probleemi alal.
Oma teraapiates kombineerin erinevaid lähenemisi:
- energiameditsiini tehnikaid;
- müofastsiaalsete päästikpunktide käsitlemist;
- pehmekoe lõõgastamist;
- eeterlike õlide kasutamist lihaste lõõgastumise toetamiseks.
Need meetodid ei konkureeri tavameditsiini ega füsioteraapiaga. Vastupidi – vajadusel võivad need täiendada teineteist.
Minu eesmärk on toetada keha selliselt, et lihased saaksid paremini lõõgastuda, liikumine muutuks vabamaks ning inimene tunneks end oma kehas jälle kindlamalt.
Taastumine ei ole sprint
Üks olulisemaid asju, millest ma räägin juba esimesel kohtumisel, on taastumise aeg.
Pikaajalised lihaspinged ei teki paari päevaga.
Samamoodi ei kao need tavaliselt ühe teraapiaga.
Kui inimene on istunud aastaid sundasendis, kohanenud valuga või muutnud oma liikumismustreid, vajab keha aega, et õppida uuesti liikuma tasakaalustatumalt.
Paljud minu kliendid kirjeldavad, et esimesed positiivsed muutused ilmnevad juba esimeste nädalate jooksul. Näiteks võib väheneda hommikune jäikus, liikumine muutub vabamaks või valuhood ei ole enam nii tugevad.
See ei tähenda veel, et probleem oleks täielikult lahendatud.
Püsivamate tulemuste saavutamiseks on enamasti vaja järjepidevat tööd mitme kuu jooksul.
Taastumise kiirus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas probleemi kestusest, inimese üldisest tervislikust seisundist, igapäevasest koormusest ja sellest, kui järjepidevalt ta järgib teraapia käigus antud soovitusi.
Miks annan kaasa ka harjutused?
Teraapia ei lõpe sellega, kui inimene tõuseb teraapialaualt.
Keha vajab uut liikumiskogemust ka kodus.
Seetõttu koostan igale kliendile lihtsad harjutused, mis lähtuvad tema vajadustest ja eesmärkidest.
Ma ei usu universaalsetesse harjutuskavadesse, mis sobivad kõigile.
See, mis aitab ühel inimesel, ei pruugi sobida teisele.
Harjutuste eesmärk ei ole ainult lihase venitamine või tugevdamine.
Need aitavad kehal säilitada teraapia käigus saavutatud muutusi ning toetavad loomulike liikumismustrite taastumist.
Just teraapia ja koduse töö koosmõju annab kõige paremad eeldused pikaajaliseks tulemuseks.
Kas selline lähenemine võiks sobida ka sulle?
Kui oled tundnud, et oled proovinud erinevaid lahendusi, kuid alaseljavalu tuleb ikka tagasi, võib olla aeg vaadata oma keha tervikuna.
Mõnikord ei ole küsimus ainult selles, mida näitab MRT.
Sama oluline on mõista, kuidas töötavad sinu lihased, kuidas liigub vaagen, milline on sinu igapäevane koormus ja kas kehas on tekkinud pingemustrid, mis ei lase taastumisel lõpule jõuda.
Kujuta ette telki, mida hoiavad püsti kümned pingul nöörid. Kui üks nöör tõmmata liiga pingule, ei muutu ainult selle nööri asukoht – muutub kogu telgi kuju.
Inimkeha toimib sarnasel põhimõttel. Kui üks oluline lihas on pikemat aega ülepinges, peavad teised lihased kohanema. Mõni hakkab tegema rohkem tööd, mõni vähem. Alguses ei pruugi see põhjustada valu, kuid aja jooksul võib keha tasakaal muutuda ning tekkida võivad ülekoormus ja kaebused.
Terviklik lähenemine ei tähenda, et kõik probleemid lahenevad kiiresti.
See tähendab, et otsime koos võimalikke põhjuseid ning toetame keha samm-sammult taastumise teel.
Oma praktikas olen märganud, et kõige paremaid tulemusi saavutavad inimesed, kes ei otsi imelahendust, vaid on valmis oma taastumisse panustama. Teraapia, kodused harjutused, igapäevased liikumisharjumused ja järjepidevus moodustavad koos terviku. Just see annab kehale võimaluse taastada tasakaal ja vähendada valu pikemaajaliselt.
Kokkuvõte
Kui oled jõudnud selle artikli lõpuni, siis loodetavasti mõistad nüüd paremini, miks alaseljavalu ei ole enamasti ainult ühe lülivaheketta või ühe lihase probleem.
Meie keha toimib tervikuna.
Lülisammas, liigesed, lihased, fastsia, närvisüsteem ja igapäevased liikumisharjumused mõjutavad üksteist pidevalt.
Just seetõttu ei pruugi ainult valu vaigistamine või uuringuleiu jälgimine alati anda vastust küsimusele, miks valu ikka ja jälle tagasi tuleb.
Viimaste aastate teadusuuringud on toonud rohkem tähelepanu ka sügavatele stabiliseerivatele lihastele, sealhulgas psoas`ile. Uuringud viitavad sellele, et selle lihase seisund võib mõjutada alaselja biomehaanikat ning olla üks teguritest, mis aitab kroonilist alaseljavalu alal hoida (Mallio jt, 2024; Iranpour jt, 2025).
See ei tähenda, et psoas oleks alati valu põhjus.
Küll aga tähendab see, et pikaajalise alaseljavalu korral tasub hinnata kogu keha toimimist, mitte ainult seda, mida näitab MRT-uuring.
Minu kogemus terapeudina on õpetanud, et kõige paremad tulemused sünnivad siis, kui inimene mõistab oma keha ning osaleb aktiivselt taastumisprotsessis.
Teraapia ei ole midagi, mida terapeut “teeb inimesele”.
See on koostöö.
Kui sellele lisanduvad õiged harjutused, teadlikum liikumine ja järjepidevus, on kehal palju paremad võimalused taastada oma loomulik tasakaal.
Korduma kippuvad küsimused
Kas pinges psoas võib põhjustada alaseljavalu?
Võib, kuid mitte alati.
Psoas on üks sügavamaid alaselja stabiliseerivaid lihaseid ning selle suurenenud lihastoonus võib mõjutada nimmelülisamba biomehaanikat. Samas on alaseljavalu enamasti mitme teguri koosmõju ning lõpliku põhjuse selgitamiseks on vajalik põhjalik hindamine.
Kas lülivaheketta väljasopistumine tähendab alati operatsiooni?
Ei.
Enamik lülivaheketta väljasopistusi paraneb konservatiivse raviga ning operatsioon on vajalik vaid teatud juhtudel, näiteks progresseeruva lihasnõrkuse, raskete neuroloogiliste sümptomite või cauda equina sündroomi (kiireloomuline neuroloogiline seisund, mida põhjustab seljaaju alumiste närvijuurte kokkusurumine) korral.
Kui kiiresti võib teraapiast abi olla?
Iga inimene taastub erinevalt.
Paljud inimesed kirjeldavad esimesi positiivseid muutusi juba mõne nädala jooksul. Pikaajaliste lihaspingete ja liikumismustrite muutmine nõuab aga enamasti mitme kuu jooksul järjepidevat tööd.
Kas energiameditsiin asendab arsti või füsioterapeudi ravi?
Ei.
Energiameditsiin on minu praktikas toetav teraapia, mida saab vajadusel kasutada koos arsti, füsioterapeudi või teiste tervishoiuspetsialistide soovitustega.
Kas teraapia sobib ka siis, kui MRT näitab lülivaheketta väljasopistust?
Paljudel juhtudel võib sobida, kuid see sõltub inimese seisundist.
Enne teraapiaga alustamist hindan alati inimese kaebusi, haiguslugu ja võimalikke vastunäidustusi. Vajadusel soovitan esmalt pöörduda arsti või füsioterapeudi poole.
Kas tunned, et see artikkel kirjeldas sinu olukorda?
Võib-olla oled elanud alaseljavaluga juba kuid või isegi aastaid.
Võib-olla oled proovinud erinevaid ravivõimalusi, kuid tunned, et valu tuleb ikka tagasi.
Sellisel juhul võib olla kasulik vaadata oma keha tervikuna.
Oma teraapiates ühendan energiameditsiini, pehmekoe käsitluse ja individuaalse lähenemise, et aidata vähendada lihaspingeid, toetada keha loomulikku taastumisvõimet ning parandada liikumise kvaliteeti.
Kui otsid kiiret imelahendust, siis pean sind ilmselt kurvastama.
Kui aga oled valmis järjepidevalt panustama oma taastumisse ning soovid mõista, mis võib sinu alaseljavalu tegelikult alal hoida, oled oodatud teraapiasse.
Loe lähemalt energiameditsiini teraapia kohta siit
Koos hindame sinu olukorda ning koostame just sulle sobiva teraapiaplaani.
👉 Broneeri aeg teraapiasse ning astu esimene samm teadlikuma ja tervema liikumise suunas.
Kasutatud kirjandus
Davies, C., Davies, A., & Simons, D. G. (2004). Päästikpunktiteraapia käsiraamat. Tallinn: Ersen.
Iranpour, K., Taheri, N., Tarrahi, M. J., & Mohammadi, H. K. (2025). Effect of Psoas Muscle Myofascial Release on Pain and Disability Index in People With Nonspecific Chronic Low Back Pain: A Randomized Clinical Trial. Journal of Chiropractic Medicine, 24(1–4), 172–178.
Mallio, C. A., Russo, F., Vadalà, G., Papalia, R., Pileri, M., Mancuso, V., Bernetti, C., Volpecina, M., Di Gennaro, G., Beomonte Zobel, B., & Denaro, V. (2024). The importance of psoas muscle on low back pain: a single-center study on lumbar spine MRI. North American Spine Society Journal, 18, 100326.
This one muscle could be the key to fixing your back pain. (2025). National Geographic. https://www.nationalgeographic.com/health/article/lower-back-pain-hip-flexors-psoas